Saadan teile tuult ja vihma (koos vahelduva päikesega) Mecklenburg-Vorpommerni liidumaalt, praegusest UNESCO- ja endisest hansalinnakesest nimega Stralsund. Aga mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida.
Et kõik oleks kronoloogiliselt jälgitav, peame alustama sellest, kuidas Valgas kodumaa tolm autorehvidelt pühitud ja Saksamaa poole teele asutud sai.
Läti möödus kiiresti, teeremontide nautimise tähe all. Nothing to see there. Leedu möödus peaaegu sama kiiresti, ainukese erinevusega, et seal teeremonte polnud. Nothing to see there.
19. kilomeeter, teada-tuntud söögikoht
Teeremontide puudumine on väga lihtsalt põhjendatav Leedus toimuva korvpalli EM-i finaalturniiriga. Kui keegi oligi autoga sõitmiseks sobivas konditsioonis, siis kohustuslikus korras lisati igale poole lipud ja lipuvärvides peeglikattedki. Kahjuks jõudsin ma Panevezysesse teisipäeval. Sealne viimane mäng, Portugal-Leedu, oli esmaspäeva õhtul. Näed, oleks siis varem teadnud..
Panevezio arena
Pimeduse saabudes, pooleldi teadlikult sõitu nii ajastades, jõudsin Poola. Esimese öö (paaritunnise unepausiga) sai mõnusalt sõita, ilma Poola üüratuid vaatamisväärsusetuseid nägemata. Aga edasi läks Poola aina põnevamaks. Esimene peatus kell 7 hommikul - Fromborki katedraal. Algselt valminud aastatel 1329-1388 ja nüüd koduks Poola ebajumala Mikolaj Koperniku muuseumile. Wikipediast ja kindlasti mujaltki saab lugeda põnevaid lugusid Koperniku elu- ja matmispaigast ning viimase leidmisest just sellest katedraalist. Kahjuks avati muuseum alles kell 9 (mõistlik, eksole) ja nii jäi see minu poolt seekord avastamata.
Peatus number 2 - Elblag. Linn aastast 1246, praegu ca 130 000 elanikku. Hansalinn. Korduvalt maha põlenud ja sakslaste poolt peksa saanud nagu suurem osa selle regiooni asulaid. Wikipedia järgi (taaskord) alustati vanalinna suuremat taastamist 1989. aastal ja nüüdseks on üle 75% sellest renoveeritud. Ringi jalutades võis tellinguid ja usinaid Poola töömehi üsna sageli näha. Järeldus - peagi on tegemist piltilusa vanalinnaga, mis ei ole küll oma algupärases võlus säilinud, aga silmale hea vaadata sellegipoolest.
Püha Nikolause katedraal
Väärt arhitektuur, eksole?
Ekskursiooni jätkame Elblagi lähedalt, Elblagi kanali äärest. Ehitatud aastail 1848-1872 ja erakordseks teeb selle 82 km pikkuse kanali 100 meetrine kõrguste vahe. See teeb väga raskeks tavaliste lüüside kasutamise ja nutikas Saksa (jah, mitte Poola) insener meisterdas sinna unikaalse süsteemi, mis paari sõnaga kirjeldades tähendab, et laevad tõmmatakse mööda raudteerelsse künkast üles. Sweet, eh? Sinna sõitmine nõudis küll orienteerumisalast meistriklassi ja tingis vähemalt 50 km Poola külavaheteede läbimise, aga oli absoluutselt seda väärt. Tähelepanek - Poola kohalikel juhtidel ongi teeoludest täiesti ükskõik. Kui minu jaoks on teel, kus aukude vahele eriti asfalti pandud ei ole, mõistlik kiirus 30 või vähem, siis neid ei huvita isegi 70 piirang.
Kuid meie virtuaalreis ei ole sellega veel sugugi mitte läbi. Järgmised peatused - Malbork ja Torun. Kärsitumad huvilised võivad nendega juba iseseisvalt infotehnoloogiavahendite kaasabil tutvuda. Mina lippan nüüd tutvumisõhtule-peole. Tõenäoliselt tekib seal ajutiselt Saksamaa suurim hispaanlaste kogukond, kuna neid on siin lihtsalt.. noh.. palju. See muidugi ei tähenda, et õhtu ei võiks lõbus olla. Elame-näeme.
Kolmandas peatükis jõuan oma uue elamise ja Stralsundi endani ka, ausalt. Tschüss!
No comments:
Post a Comment