Jätkame mööda Poola külavaheteid, suunaga Elblagi kanali (teisisõnu Oberländischer Kanal) äärest Malborki poole. Tiiger selle üle kindlasti rõõmus ei olnud ja teeb kunagi kõik mulle kuhjaga tagasi. Mina ka rõõmus ei olnud, taaskord Poola autojuhtide ja teede pärast. Aga auto teenis ilusti. Õnneks pesi vihm, mida, peab mainima, olen ma siiani iga päev näinud ja saanud, suurema osa porist maha.
Ülaltoodud pildilt paistab juba veidi ka vihje sellele, miks Malbork vahepeatusena huvitav tundus. Nimelt on Malbork selline vahva väike 40 000 elanikuga linnake, mis on tekkinud Malborki linnuse ümber. Malbork peaks olema senistest käikudest kõige tituleeritum, sest on võõrustanud Saksa ordumeistrit, olnud hansalinn ja paljude hansalinnade tippkohtumiste paik ning samamoodi residentsiks Poola kuningatele. UNESCO-fännidele - jah, Malborki linnus kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Check!
Malborki linnus koosneb tegelikult kolmest üksteise sisse ehitatud/omavahel seotud kindlusest. Väidetavalt on Malbork suurim telliskivist ehitatud linnus ja suurim gooti stiilis linnus maailmas. Ja see on tõesti suuuur.
Otseloomulikult on ka seda lossi korduvalt maha põletatud ja kildudeks pommitatud. Suurem osa lossist on seejärel taastatud, kuid mõned osad ja ruumid on veel suletud ning mõned jäetudki sõjajärgsesse seisukorda, et näidata, millist kahju võib agressiivsusele kalduv inimloom põhjustada. Seinad-laed on igaks juhuks kindlustatud, muidugi.
Aga suurem osa lossist on eeskujulikult taastatud ja lasen piltidel enda eest jutustada. Kuid isegi pildid ei suuda kogu seda mastaapi ja mastaabi kohta uskumatut detailsust edasi anda.
Kaasas olnud audiogiid pakkus kuulamiseks 50 paariminutilist peatükki ja nii läks lossile ringi peale jalutamine märkamatult üle kolmetunniseks ekskursiooniks. Ja vaadata on seal tõesti nii palju, et mina olen kõhklemata nõus sinna kunagi tagasi minema. Kui ma millalgi siia blogi juurde ka multimeedianurga avada jõuan, lisan veel pilte nii eelnevatest käikudest kui ka Malborki lossist.
Rampväsinuna lossist väljudes suutsin veel vastu panna kiusatusele sealt endale meeneid kaasa osta ja asusin teele ca 160 km kaugusele, et leida broneeritud öömaja Toruni linnas. Kusjuures, veel korraks meenete juurde tagasi tulles, ka Malborki lossi haldavad inimesed ei ole rumalad - (audio)giidide juhitud tuurid ei jookse päris loogilises järjekorras, vaid teevad vahepeal "juhuslikke" põikeid restorani ja suveniiripoodidesse. Geniaalne.
Nächste Station - Torun. Üle 200 000 elaniku, imeilus vanalinn ja sünnikohaks juba mainitud kõigi Poola mitte-lihttööliste iidolile Kopernikule. Torun on üks Poola vanemaid linnu, linnaõigustega 1233. aastast. Infot Eesti linnade kohta - Tallinn 1248, Tartu 1262, Haapsalu 1279, Viljandi 1283. Pole see Poola nii vägev midagi.
Järgnevad pildid tulevad telefonist, sest suure tuuritamise peale sai kaamera aku tühjaks ja varuaku oli peidetud pagasiruumi kättesaamatutesse sügavustesse. Murphy, nagu ikka?
Midagi mälumängusõpradele. Kelle kuju on on raekoja ees? Auhinnaks 10 korda rohkem kuulsust.
Vihje-vihje
Lisan siia veel ühe antud temaatikaga seotud pildi ja loen sellega Poola rahvuskangelase elu ümberjutustamise lõppenuks.
Koperniku (vanemate)kodu
Piltjutustus Toruni.. wait.. wait for it.. muidugi UNESCO nimistusse kuuluvast vanalinnast.
Jah, see torn ongi päriselt viltu.
Nagu näha, ei teinud ilm jälle minu elu lihtsamaks ja pildid ei ole tuhmid üksnes nutikaamera eripärade tõttu.
Toruni vanalinn on üsna kompaktne ja igal pool paiknevate kaartide tõttu on vaatamisväärsused ka lihtsalt leitavad. Kiitus! Pärast hommikust jalutuskäiku sai jälle autosse istutud ja ette võetud viimased 500 maanteekilomeetrit. Aega jäi ca 7 tundi. Jõuab, eks? Ja tegelikult jõudsingi, kuna ma polnud algselt ajavahet arvestanud ja elasin ikka veel Eesti ajas. Üllataval kombel Poolas ühtegi närvekõditavamat sekeldust ette ei tulnudki. Sadakond kilomeetrit enne piiri küsisid poisid Poola tollist minu käest, ega mul neile alkoholi või tubakat pakkuda ole. Mul kahjuks ei olnud ja läksime sõpradena lahku.
Saksa piiri lähenemist oli kerge tuvastada tuulegeneraatorite esinemissageduse kaudu. Mida lähemale piirile, seda rohkem neid silmapiiri kaunistamas oli. Üle Saksa piiri sai tuldud 140 km/h ja sarnane tempo jätkus edaspidigi. Kahjuks tingis see olukorra, kus 50 km enne Stralsundi jõudmist hakkas autot edasi liigutav võluvedelik otsa saama ja pidin kiirteelt maha keerama. Shelli tankla pakkus mulle lahkelt V-Power'it hinnaga 1,569 EURi liiter. See kärpis veidi mu suurepärastest Saksa kiirteedest tekkinud vaimustust.
Ma päris täpselt läbisõidu lugemist ei alustanud, aga ligikaudne numbriline hinnang oma tripile:
Läbisõit (alates Valgast ja mitmete vahepeatuste/kõrvalepõigetega) ca 1500 km, kütusekulu 100 liitrit ehk 6,6 sajale ja maksumus koos ühe Poola kiirteetasuga 150 euroraha kanti. Pole paha. Võite julgelt külla tulla, aga arvestage siis tagasisõidurahaga ka. ;)
Kahjuks ei õnnestunud mul kogu teekonda digitaalkujul salvestada, sest telefon keeldus korraga GPSi ennast ja GPS trackerit töös hoidmast. See kombinatsioon sõi rohkem akut kui laadija suutis pakkuda. Kuskilt Lätist või Leedust ostetud Samsungi originaallaadija tegi olukorra paremaks, aga siiski mitte piisavaks. Märkus endale: ilmselt panin ma trackeri liiga tihedalt salvestama. Tagasiteel proovin uuesti.
Järgmine peatükk - Stralsund.
P.S. Mille *** pärast on siin olemas võimalused oma teksti vormindada, kui need tegelikult ei toimi nii nagu nad peaks?
No comments:
Post a Comment