Võtame siis esimese koolinädala kiiresti kokku, et saaks jätkata palju põnevamate asjade ja tegemistega.
Kui infotund ja väike campuse ekskursioon seljataga, saime oma hiilgavaid teadmisi näidata saksa keele testis. Kogu Eesti esindus sai sellega ilusti hakkama ja nii me lõpetasimegi kolmandas ehk kõige tugevamas grupis. Järgmised päevad sai intensiivselt võõrustajamaa keelt õpitud ning samuti teiste uute tulijatega tutvust tehtud. Meie gruppi sattus lugematu arv Hiina germanistikahuvilisi tütarlapsi, kelle sõnavara oli kohati hämmastavgi. Kui ainult hääldus oleks järgi tulnud. Seda hullemad olid muidugi meie tõlgendused nende nimedest. Teiseks päevaks olid pooled neiud oma nime euroopalikuks vahetanud. Palju parem. :) Neile lisaks mõned toredad Poola tüdrukud, üks (muidugi tore) tüdruk Argentiinast ja.. peaaegu kõik. At last, but not least - saksa-inglise noormees Kaspar, kes on selline tüüpiline vaimust vaevatud linnalaps Londonist (ehk suurlinnast). Palju parema meelega oleks ta sündinud kuskil Saksamaal või uduses UK-s põldude vahel ja ise omale söögipoolist otsinud. Selle asemel on ta nüüd sunnitud oma ühikatoas taimi kasvatama ja viljast jahu jahvatama. Muidugi sattusid nad sellel teemal vestlusse ka keeleõpetajaga ning järgmisel hommikul oli Kasparil kaasas üks oma kõige suuremaid lemmikuid - nuikapsas (mida mina alguses kaalikaks pidasin - oh seda rumalust). Der Kohlrabi. Ühesõnaga - stiilselt tundi hiljaks jäädes istus ta maha ja hakkas õppejõule tähelepanu pööramata oma kapsapead koorima ning taldrikule tükeldama, et hiljem ka kõigi teistega seda jagada.
Teised Erasmuse-kaaslased (kes jäid I ja II keelegruppi) on peamiselt hispaanlased ja veel hiinlannasid. Mõned üksikud eksemplarid on Venemaalt, Ukrainast, Leedust. Kusjuures, riikide presentatsioonide "võistluse" panid kinni leedukad ning said auhinnaks 6-packi kohalikku õllet. Kuttidel oli kaasas peaaegu kogu kossufänni abivahendite arsenal ja nad ei kartnud seda kasutada Samuti sisustati meie nädalat muusikatöötoaga, mille osadeks olid beatbox ning ette antud biidile riimide kirjutamine.
Sportlik pool pole ka unarusse jäänud ja nii said kõik ühel õhtul kuulidega kurikate pihta sihtida - kes otsustas visata, kes veeretada. Ühesõnaga - bowling. Ja pärast seda vabakava vanalinna meelelahutuskohtades.
Ka kultuur on tähtis ja nõnda olen ma vaikselt, aga järjekindlalt tutvunud kohaliku õllekultuuriga. Nimelt leidsin kaugele-kaugele poodi sõites tee pealt kohaliku õlletehase, muuseumi ja poe. Eelisjärjekorras sai seekord poodi külastatud ja eluks vajalikuga koju sõidetud. Hinnad on isegi vaesele tudengile taskukohased.
Üks pilt tõusu-mõõna-huvilistele, keda, ma tean, on teie hulgas kindlasti palju.
Ja kiirpilk sellel nädalal alanud erialaloengutesse. Pildid iseloomustavad seda kõige paremini. Kui esimeses 1,5h loengus oli entusiasmi veel nii mõneltki poolt näha, siis pärast lõunat teiseks loengupooleks tagasi tulles oli koosseis veidi hõredam.
No comments:
Post a Comment